Maa-amet on paljudele eestlastele tuttav eelkõige kaardirakenduse, katastriandmete ja ortofotode kaudu. 1. jaanuarist 2025 tegutseb asutus uue nime all – Maa- ja Ruumiamet. Selles artiklis anname ülevaate, kuidas Maa-amet tekkis, millega amet tegeleb, kes seda on juhtinud ning miks on selle andmed kaartide ja ruumiinfo kasutajatele nii olulised.
Mis on Maa- ja Ruumiamet?
Maa- ja Ruumiamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus. Amet tegeleb ruumilise planeerimise poliitika kujundamise ja rakendamisega, maakasutuspoliitika kujundamise ja elluviimisega, ruumiandmete hõive, analüüsimise ja kättesaadavaks tegemisega ning maaparanduse poliitika rakendamisega. Ingliskeelse Wikipedia järgi on ameti visiooniks tagada ajakohase riikliku maainfo kättesaadavus ja kasutuskõlblikkus ning riigivara tõhus haldamine.
Ajalugu
Maa-amet moodustati 16. jaanuaril 1990 Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Maakorralduse Valitsuse baasil. Tollase nimega Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet alustas tööd Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas. Asutamise eesmärk oli tagada maa tõhusam haldamine ja kasutamine, korraldada geodeetilist ja kartograafilist tegevust, rajada maakataster, korraldada maa hindamist ja maamaksu järelevalvet ning lahendada maavaidlusi.
16. juulil 1993 viidi amet vabariigi valitsuse määrusega Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse ning 1998. aastal nimetati asutus ümber Maa-ametiks. Üks keerulisemaid töid ameti tegevuse jooksul on olnud maareformi läbiviimine. 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2024 kuulus Maa-amet Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse ning 1. jaanuarist 2025 korraldati see ümber Maa- ja Ruumiametiks.
Tegevusvaldkonnad
Ameti tegevusvaldkondade nimekiri on pikk. Sinna kuuluvad:
- strateegiline ruumiloome ning kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmine;
- planeeringute ja ehituslubade kooskõlastamine;
- riigimaa korraldus, riigile vajalike maade omandamine ja riigimaade haldamine;
- kinnisvara hindamine ja analüüs;
- geodeesia ja aeromõõdistamine;
- kaartide tootmine;
- maakatastri pidamine;
- maareformi toimingute suunamine ja elluviimine;
- maaparanduse korraldamine;
- ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine;
- aadresside ja kohanimeandmete haldamine;
- e-ehituse platvormi haldamine ja arendamine.
Maakataster
Maakataster on laiemas tähenduses infosüsteem, kus on toodud kogu riigi kinnisvarade õiguslik, majanduslik ja looduslik seisund. Kitsamas tähenduses on see riigi hallatav ametlik register, millel on enamasti kaks osa: maade register ja katastrikaardid. Eesti katastriandmetega on võimalik tutvuda katastri infosüsteemis. Katastriandmete haldamine ja nende avalikkusele kättesaadavaks tegemine on olnud üks ameti põhiülesandeid algusest peale.
Maareform
Maareform ehk radikaalne maasuhete muutus on maaomandite ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujundus. Üldjuhul püütakse sellega parandada ajalooliselt maaomandist ja maa kasutusõigustest tekkinud moonutusi. Eestis tähendas see pärast taasiseseisvumist suurt hulka toiminguid, mille suunamine ja elluviimine on kuulunud Maa-ameti ülesannete hulka.
Kaardid, ortofotod ja lennuk
Ingliskeelse Wikipedia järgi jagunevad ameti tegevused nelja suurde rühma: riikliku maapoliitika elluviimine, maakatastri pidamine, geoinformaatika (ruumiandmete haldamine ja teenuste pakkumine) ning geodeetiliste, geoloogiliste ja topograafiliste andmete hõive. Sinna alla kuulub ka Eesti territooriumi kaardistamine ja riiklike topograafiliste andmete ning kaartide pakkumine ühiskonnale. Aeromõõdistamiseks oli ametil 2025. aasta juuli seisuga lennuk Cessna 208B registreerimistunnusega ES-MAA. Ameti geoportaalis on avalikult kättesaadavad ka Eesti ortofotod.
Miks on aeromõõdistamine kaardistamisel tähtis?
Aeromõõdistamine on üks ameti olulisemaid tegevusvaldkondi. Ingliskeelse Wikipedia aerofotograafia artikli järgi kasutatakse vertikaalseid ehk otse alla suunatud aerofotosid kartograafias, eriti fotogramm-meetrilistes mõõdistustes, mis on sageli topograafiliste kaartide aluseks, samuti maakasutuse planeerimisel ja aerofotoarheoloogias. Fotogramm-meetrias kasutatavad pildid tehakse traditsiooniliselt spetsiaalsete suureformaadiliste kaameratega, mille geomeetrilised omadused on kalibreeritud ja dokumenteeritud. Vertikaalsetest fotodest valmistatakse ortofotosid, mida kaardiagentuurid kasutavad geoinfosüsteemides kaartide loomiseks. Seega on Maa- ja Ruumiameti lennuk, kaardid, ortofotod ja kataster omavahel tihedalt seotud.
Ortofoto on eestikeelse Wikipedia definitsiooni järgi geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto, mida saab kasutada vahemaade mõõtmiseks samamoodi kui kaarti. Just seetõttu on ameti geoportaalis avaldatud ortofotod populaarsed nii maaomanike, planeerijate kui ka kaardihuviliste seas.
Juhtimine
Maa-ameti esimene peadirektor oli agronoom Ago Soasepp; 1991. aasta juunis sai peadirektoriks maakorraldusinsener Raivo Vallner. 1995. aastal määras keskkonnaminister peadirektoriks jurist Kalev Kanguri, kusjuures Raivo Vallner jätkas peadirektori esimese asetäitjana ning oli aastatel 2006–2015 peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes. 2015. aastast oli peadirektor Tambet Tiits. 1. jaanuarist 2025 on Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik.